Et sotsiaalminister Jaak Aab on mõistuspäraste argumentide puudumisel asunud minu personaalse ründamise teele, siis pean vajalikuks ümber lükata mõned populistlikud väited, mida eelnimetatud keskerakondlane on aktiivselt kuulutanud.
Esiteks. Aabi poolt propageeritav alkoholi öise müügi keeld riigi seadusega on tegelikult bluff. Eesti Põhiseadus annab omavalitsustele küllalt laia enesekorralduse õiguse. Seda ka kauplemise korraldamisel. Tänaseks on umbes pooled omavalitsustest kehtestanud alkoholikaubandusele kellaajalisi piiranguid. Kusjuures need on sõltuvalt omavalitsuse eripärast ka erinevad. Ma ei näe mingit põhjendust, mis peaks riik ette kirjutama n.ö labida meetodil nii kuurortlinnale kui metsatööstuskeskusele samasugused lahendused kaubanduspiiranguteks. See, et endine Linnade Liidu tegevjuht Aab teeskleb nüüd mälukaotust omavalitsuste arusaamadest, on lihtsalt kahetsusväärne. Olukorras, kus valdav osa elanikkonnast elab omavalitsustes, kus piirangud on juba kehtestatud ning neis omavalitsustes, kus volikogud pole seda teinud, on alkoholi läbimüük öisel ajal marginaalne, on jutt riikliku keelu äärmisest vajalikkusest võitluses joomarlusega valijatele lihtlabane puru silmaajamine.
Teiseks. Kui Aab & Co näevad tõesti riikliku alkoholipoliitika põhielementidena riiklikke öiseid kauplemispiiranguid ja alkoholi telereklaami keelamist, on tegu ikka tõeliselt vaimuvaese lähenemisega. Kuna toimivate lahenduste väljatöötamine alkoholist tingitud ühiskondlike probleemide vähendamiseks käib neile ilmselgelt üle jõu, tegeldaksegi lärmaka asendustegevusega. Ma ei ole kusagil näinud alkoholitööstuse reklaame pealkirjadega „Hakka jooma“ või „Joo ennast täis!“. Konkreetse toote reklaam loob aga tarbijale valikuid, mitte niivõrd ei tekita tühjale kohale nõudlust. Pesupulbrireklaam, mida on kordades teles rohkem kui alkoholireklaami, ei pane kedagi oma pesu pesema kaks korda järjest. Kuid millegipärast usutakse, et just õllereklaam teles põhjustab raskete tagajärgedega joomist.
Kolmandaks. Korrakaitseseaduse eelnõu, mis jäi valitsusel Riigikogule esitamata Aabi vastuseisu tõttu, ei ole mõeldud karskete eluviiside propageerimiseks, vaid avaliku korra tagamiseks. Avalik koht on väga lai mõiste ja hõlmab endas suuremat osa ruumist, mida inimesed igapäevaselt kasutavad. Need on rannad ja metsad, veekogud ja teed. Aabi aetav absoluutne alkoholitarvitamise keeld avalikus ruumis on lihtsalt jabur ja variserlik. Jõustada seda keeldu ei ole niikuinii võimalik, sest Eesti politseil on targematki teha, kui kiusata talvel jää peal sikutimehi või metsas piknikulisi.
Riikliku alkoholipoliitika väljatöötamine on vastavalt Eestis kehtivatele seadustele täna põllumajandusministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas. Ükski neist ametkondadest ei ole viimase kahe aasta jooksul käinud välja ainsatki ideed, kuidas vähendada alkoholipruukimisest tingitud negatiivseid tagajärgi. Kui arendada edasi nende praegust valimiseelset populismi, võiks ju nõuda rangeid piiranguid tikkude kättesaadavusele, sest tulesurmade arv on Eestis enneolematult kõrge.
Ma ei arva, et riikliku alkoholipoliitikaga oleks Eestis asjad korras. Ideede puudust ja küündimatut asjaajamist ei saa aga varjata parteibroilerite pikettide korraldamisega justiitsministeeriumi ees, kellel kogu selle asjaga õige vähe pistmist on. Kui aga edastada siinkohal oma arvamus, mis võiks olla valimiste järel esimesed riigi alkoholipoliitilised sammud, siis minu arvates võiksid need olla järgmised:
- Aktsiiside ülevaatamine. Kvaliteetveinide, mis maksavad Eestis rohkem kui Saksamaal, suurtest veinimaadest rääkimata, aktsiisi tuleks kindlasti alandada ning viina oma märgatavalt tõsta. (Täitja – rahandusministeerium)
- Selliste kvaliteedistandardite kehtestamine, mis ei lubaks turule viina nimetuse all tervist rikkuvaid odavaid piiritusejooke. Põhimõtteliselt saab kärakat ajada ka taburetist, kas seda aga viina pähe müüa peab saama, on küll kahtlane. (Täitja – põllumajandusministeerium)
- Noorte alkoholitarbimise ulatusliku uuringu läbiviimine, eesmärgiga teada saada liigjoomise põhjused. (Täitja – sotsiaalministeerium)
- Alaealistele alkoholi müüvate ettevõtjate represseerimine kauplemislubade tühistamise ja mõjusalt trahvimise teel. (Täitja – politsei ja omavalitsused)
- Alkoholireklaamile eetiliste standardite kokkuleppimine meedia ja reklaamifirmade ning alkoholitootjate ja importijate vahel riigi vahendusel (Täitja – Tarbijakaitseamet)
- Alkoholismi ravi kättesaadavuse parandamine ja ravi kvaliteedi tõstmine, eesmärgiga taastada haigestunud inimeste töövõime. (Täitja – sotsiaalministeerium)
- Kodanikeühenduste ja seltside kaasamine alkoholismi all kannatavate isikute rehabilitatsiooni (AA klubid jms.) (Täitja – sotsiaalministeerium)
- Adekvaatse statistikasüsteemi loomine. Meil oleks lõpuks vaja kasvõi umbkaudu teada, palju joob kogu regiooni soodsaima hinnaga alkoholi ära siinne elanik ja palju seda viiakse välja. Alkoholitootja „Liviko“ on öelnud, et ta müüb 70% oma päevatoodangust maha ühe ruutkilomeetri suurusel alal, mis piirneb Tallinna reisisadamaga. (Täitja – Statistikaamet)
Justiitsministri kõne prokuratuuri üldkogul 04.03.2011
Riigi asju aetagu riigi tasemel